TOOMAS TRAPIDO
Kandideerin üksikkandidaadina Nõmmel-Mustamäel 10. veebruar 2011
Neljapäeva, 20. jaanuari, hommikupoolikul langes liisk - lähen
riigikogu valimistele üksikkandidaadina valimisringkonnas nr. 3 ehk
Nõmmel-Mustamäel.
Olen Mustamäel kasvanud (Sõpruse pst 247) ja minu ema elab seal siiani, seega olen Mustamäe oludega üpris kursis. Lisaks on Nõmme ja Mustamäe vahele jääv mets, mida kutsutakse ka Sütiste metsaks, minu jaoks väga oluline, sest olen seal ilma liialdamata veetnud tuhendeid tunde joostes, käies, loodust vaadelde, pildistades. Nõmmel elab ka hulk sõpru-tuttavaid, nii et võin kokkuvõttes öelda, et tegu on koduväljakuga.
Kindlasti küsite - miks? Eks pärast valimisi peab ka midagi rääkida olema, aga praegu ütlen nii palju, et minu arusaam oluliste otsuste tegemisest erines enamuse omast ja ma aktsepteerin enamuse otsust, aga sellega kaasnes minu otsus üksikkandidaadina valimistele minna. Igal juhul soovin ma rohelise erakonna nimekirjale siiralt edu ja loodan rohelisi koos vabade kandidaatidega pärast valimisi Riigikogus näha.
Aga ka mina lähen tulemuse peale välja, nagu päris mitmed üksikkandidaadid. Tugeva tööga ja kõrgemate jõudude toel võib Riigikokku saada kuni 10 üksikkandidaati. Ja see oleks igal juhul hea, sest Eesti poliitika vajab värskendust.Lisa kommentaar
Kommentaarid: 3
Terje Põvvat 16. veebr
Toomas. Olen tõsiselt mures Eesti metsa tuleviku pärast ja mida arvad sellest, et põlevkivi kaevemahte ei vähendatud, vaid hakatakse hoopis õli tootma? Kas näed antud probleemidele ka mõnd lahendust. Alles eile ilmus metsa teemal E24 artikkel: "Riigikogu võttis teisipäeval vastu metsanduse arengukava, mille riigikontroll oli soovitanud tagasi lükata, sest selle koostamisel kasutatud algandmed on puudulikud." , http://www.e24.ee/?id=388811; täna 16.02 delfis: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/arengukava-eestis-on-liiga-palju-metsa-sai-riigikogus-heakskiidu.d?id=40387580. Põlevkivist on kirjutanud Jüri-Ott Salm: "Looduse fondi juht: Eesti kasutab endiselt robustset koloniaalmajandust", http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestimaa-looduse-fondi-juht-eesti-kasutab-endiselt-robustset-koloniaalmajandust.d?id=39851991&l=fplead.Margus Konnula 16. veebr
Telefonivestluses tunti muret, et väiketootjatel on omatoodetud liha müük suht võimatu, et see ennast ka ära tasuks.Toomase programmis on väga tähtis koht sellel, et Eesti võiks olla kõige õnnelikemate inimestega riik maailmas. Kindlasti on oma osa ka sellel, et saaks pidad elustiilitalu, järgimata põhimõtet, et "alla 100 lehma või 300 hektari ei tasu ära."
Kas selles suunas on olemas mingid arengud, kas see on asi, millega peaks tegelema?
Üks variant oleks ühistegevuse toetamine, see on koht, kus inimesed saaks palju ise ära teha, juba sellega, et nad suudavad omvahel koostööd teha. See on muide põhimõte, mida Toomas on püüdnud ka Riigikogus juurutada, aga nii Toompeal, kui tavalises külamudelis on seda üllatavalt raske saavutada.
Toomas Trapido 16. veebr
Terjele - paremuse poole saavad asjad muutuda siis, kui suure osa Eesti inimeste jaoks meie metsa ja põlevkivi kasutamine (ja sellega seonduv suurem või väiksem looduse kahjustamine) oluliseks muutuvad ning nad ka oma esindajatelt muutusi nõuavad. Loodan, et see juhtub lähema aastakümne jooksul.Margusele - olen välja pakkunud FIEde maksustamise tegevusloatasu põhimõttel, st et mingil elualal tegutsev ettevõtja, sh elustiilitalunik, maksab aastas nt 1000 eurot tegevusloatasu ja rohkem makse ega bürokraatiat pole.
Koostöö on jah miski, mida tuleb meil kõigil alles õppida. Kerge sõnades, aga raske praktikas, võin seda öelda oma kogemuse põhjal. Aga hea uudis on see, et on olemas hulk meetodeid, mida kasutades suurenebki inimestevaheline usaldus ja inimesed julgevad rohkem koostööle mõelda. Arvan, et oleme läbi põdemas iseseisvumise järgset lastehaigust, mis viis ühiskonna äärmuslikku individualismi, aga õnneks on selle äge faas läbi saamas ja üha rohkem mõeldakse, mida ja kuidas koos ära teha, nii et see kõigile kasulik oleks.